Keskkonnasäästlik koduaed

“Viimsi kauni kodu” projekt on hoo sisse saanud. Peale silmailu ja kaasviimsilastega tutvumise saab selle projekti raames ka targemaks.

Enamus viimsilasi on koduaia omanikud. Oma maja ja aed selle ümber sümboliseerib meie arhailist turvatunde vajadust  (muidugi Eedeni aed, mitte parkla). Eks aed on tema omaniku nägu – kes vajab külluslikku ja eksootilist, kes asjalikku majandamist, kes steriilset minimalismi. Kuna aed on vaadeldav ka avalikust ruumist, on ta mingil moel ka meie kõigi oma. Seda esteetilisest, aiakujunduslikust aspektist. Kuid on veel ka teine oluline aspekt, millele korterist ümberkolinu ei oska ehk mõeldagi – aed kui osa loodusest. Just nii, et me ei jäta maakera oma krundi jagu loodusest ilma, vaid vastupidi, anname aiale võimaluse olla pisut ka päris loodus.

Et see on meie keskonna ja jätkusuutliku eksistentsi jaoks ülioluline, saime teada Mare Puusepa loengust. Loodus armastab küllust. Et see ülikeeruline kompleks toimiks ja taastoodaks, on igal putukal, rohul, linnul ja ussikesel oma roll. Kui me tapame osad neist ära, ei ole ka teisl osal elulootust.  Kõrvahargid, kiilassilmad ,vaablased ja paljud põrnikad on need, kes meil kahjuritõrjet aitavad toimetada. .Kui me tapame kemikaaliga kahjurid, tapame ka nende ohjeldajad. Looduslikest vahenditest aitavad kahjureid kontrolli all hoida tomatileheleotis, küüslauk, saialill jne. Parim viis aia loodusliku tasakaalu hoidmiseks on jätta tilluke nurgake puutumata – seal on liigirohkus kümneid kordi suurem, kui hooldatud osas. Sealt tulevad meile appi putukad, linnud ja siilid.Niisiis tekkis mõte lisada Kauni kodu hindamiskriteeriumisse ilu, lipuvarda, ümbrusesse sobivuse, tarbeaia ja kompostikasti olemasolu kõrvale veel üks parameeter – ligirikkaloodusnurga olemasolu.

Saime veel teada, et ka siilidele saab teha pesakaste. Samuti nahkhiirtele. Kuid mis kõige tähtsam – aiakujundus saab alguse valikust, kus see aed asub. Kust paistab päike, mis tüüpi on muld, missugused on naabrid. Kui selle kõigega eelnevalt arvestada, ei ole ehk vajagi jõgesid teisipidi voolama panna. Et inimene on ju samuti osa loodusest, peaksime targemana ennast oskama ise loodusesse sobitama. Inimene või bakter on vale lause, õige oleks – inimene ja bakter käsikäes.